Erialad
Ülikoolist
Ivan Horbatševskõi nimeline Ternopili Meditsiiniülikool asutati 1957. aastal riikliku meditsiinikõrgkoolina. Alates 1994. aastast on sellel kõrgeim, IV akrediteerimistase ja seal õpib ka umbes 250 üliõpilast Poolast.
| Asutatud | 12. aprill 1957 |
|---|---|
| Akrediteering | IV, kõrgeim tase (alates 1994. aastast) |
| Personal | 549 õppe- ja teadustöötajat |
| Välisüliõpilased | 1556 inimest 53 riigist (õppeaasta 2019/2020) |
| Üliõpilased Poolast | umbes 250 |
| Partnerülikoolid | 78 Euroopas, USA-s, Kanadas ja Aasias |
| Õpperühmad | 8–12 inimest |
Ajalugu
- 12. aprill 1957: riikliku meditsiinikõrgkooli asutamine.
- 1. juuli 1992: kõrgkool saab nime Ivan Horbatševskõi järgi.
- 1994: kõrgeim, IV akrediteerimistase.
- 30. jaanuar 1997: nime muutmine Riiklikuks Meditsiiniakadeemiaks.
- 17. november 2004: ümberkorraldamine ja nimi Riiklik Meditsiiniülikool.
Meditsiiniinstituudi esimeseks rektoriks sai Petro Ohii ja prorektoriks Arsen Martõnjuk. Oblastinõukogu otsusega sai instituut kaks õppehoonet ja kaks ühiselamut ning kliiniliseks baasiks oli linnahaigla, mis täitis ka oblastihaigla ülesandeid. Samal ajal alustati morfoloogiahoone, oblastihaigla ja veel ühe ühiselamu ehitamist. Instituut avas 19 õppetooli, kus töötas 66 õppejõudu, sealhulgas 1 habiliteeritud doktor ja 17 doktorit. Instituudi teadlaste seas olid teiste hulgas Kostjantõn Kovanov, Rostõslav-Jurii Komarovskõi, Anatolii Lokai, Ivan Sõtnõk ja Mõkola Skakun.
Ukraina iseseisvumine 1991. aastal avas ülikoolile uued arenguvõimalused, tee turumajandusse ja Euroopa haridusruumi. Kõigi IV akrediteerimistasemega kõrgkoolide 2000. aasta hindamisel saavutas ülikool Ukrainas teise koha Kiievi järel.
Aastatel 2010–2011 renoveeris, sisustas ja avas ülikool viis maapiirkondade esmatasandi tervishoiu akadeemilist õppe- ja praktikakeskust. Ühes külas käivitati ka eakate hoolduse õppe- ja praktikakeskuse pilootprojekt, mis põhineb Hollandi ülikoolis toimunud õppejõudude koolituse kogemustel.
Personal ja üliõpilased
Kaks kolmandikku 549 õppe- ja teadustöötajast on selle ülikooli vilistlased. Ülikooli 41 õppetoolis töötab 86 habiliteeritud doktorit ja professorit ning 297 doktorit ja dotsenti, nende seas 3 Ukraina Rahvusliku Teaduste Akadeemia liiget, 9 teenelist teaduse ja tehnika tegelast, 2 teenelist haridustöötajat, Ukraina teaduse ja tehnika riikliku preemia laureaat, 2 teenelist leiutajat ja 3 Ukraina teenelist arsti. Aastatel 2002–2012 kaitsti siin 58 habilitatsioonitööd ja 282 doktoritööd.
Õppeaastal 2019/2020 õppis välismaalaste teaduskonnas 1556 üliõpilast 53 riigist, neist 98% inglise keeles. Ameerika Ühendriikide üliõpilased, umbes 270 inimest, olid suuruselt teine rahvusrühm ja kõige arvukamad olid Nigeeria üliõpilased, umbes 350 inimest.
| Piirkond | Osakaal välisüliõpilaste seas |
|---|---|
| Aafrika | 48% (üle 700 inimese) |
| Aasia | 21% |
| Ameerika Ühendriigid | 16% |
| Euroopa | 15% |
Kaasaegne õpe
Ameerika ja Euroopa ülikoolide eeskujul võeti kasutusele uued õppekorralduse vormid: ühe päeva meetod, praktiliste tundide tsüklid, teadmiste kontrollimine igal semestril sõltumatutes testimiskeskustes ning kaasaegse Euroopa süsteemi eeskujul loodud õppesüsteem, mis erineb täielikult teistes Ukraina ülikoolides kasutatavatest lahendustest.
- Sõltumatu testimiskeskus sulges ülikoolis tee korruptsioonile.
- Õppejõud koostasid 250 multimeediumõppeplaati elektrooniliste õpikute, teadusfilmide ja testidega.
- Moodle’i platvormil töötav arvutipõhine teadmiste kaugkontrolli ja testimise süsteem kontrollib teadmiste taset ja tundideks valmistumist.
- Spetsiaalne praktiline eksam kontrollib oskusi, mitte ainult teadmisi.
Ülikooli juures tegutseb kaks teadusnõukogu, kus kaitstakse doktori- ja habilitatsioonitöid 6 erialal. Igal aastal korraldab ülikool riiklikke ja rahvusvahelisi foorumeid.
Koostöö
Ülikool teeb koostööd 78 välisülikooliga Euroopast, USA-st, Kanadast ja Aasiast ning rahvusvaheliste organisatsioonidega:
- EUA (European University Association)
- Erasmus Mundus Medea ja Erasmus+
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja UNESCO
- ECFMG (Educational Commission for Foreign Medical Graduates) ja FAIMER Distance Learning
- European Resuscitation Council
- Horisont 2020, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm
- AIESEC ja DAAD-i stipendiumid arengumaadele
Ülikool on ülikoolide konsortsiumi International Scientific-Educational Innovative-Technological Consortium liige. Eriti viljakas on teaduskoostöö Wrocławi Meditsiiniülikooliga, millega koos viib ülikool ellu programmide Polonez 1 ja Polonez 2 projekte. Biała Podlaska paavst Johannes Paulus II nimelise Riikliku Kõrgkooliga teeb see muu hulgas borrelioosi tekitaja kliinilisi ja laboratoorseid uuringuid Ternopili oblasti ning Biała Podlaska ümbruse metsatöötajate ja jahimeeste seas.
Rahvusvahelised suvekoolid
Igal suvel korraldab ülikool oma suvekeskuses „Punane lodjapuu“ koolitusi, ekskursioone ja kohtumisi.
Teadusbaas ja õppetöö
Uuringuid tehakse viies riikliku akrediteeringu ja pädevustunnistustega laboris. Ukraina Tervishoiuministeerium määras 7. augustil 2008 Ternopili ülikooli ministeeriumi alluvuses olevaid kõrgkoole toetavaks juhtasutuseks. Ülikoolil on oma kongressikeskus, kus toimub igal aastal 30 riiklikku ja rahvusvahelist teadusüritust.
- Loengud toimuvad tavaliselt ühes 10 suurest auditooriumist, kus on kaasaegsed audio- ja videosüsteemid.
- Praktilised ja laboratoorsed tunnid toimuvad rühmades, kus on tavaliselt 8–12 inimest.
- Kliiniline õpe toimub ülikooliga koostööd tegevates haiglates.
- Õppetoolid asuvad Ternopili kesklinna hoonetes ja kliinilised õppetoolid haiglates.
- Tunnid toimuvad tavaliselt kell 9.00–15.00.
- Loenguid peetakse valikuliselt inglise, ukraina või vene keeles.
